Selles suhtes vähe ebatüüpiline de Linti lugemiskogemus, et puudub igasugune romantika (isegi “Barrio Girls” on ses suhtes lootusrikkam), aga samas indiaanitemaatika kaudu suguluses nii “Kusagil lennata” (see tädi Nancy!) kui ka looga “A Tangle of Green Men” (järjekordne reservaadis kasvanud noor indiaanlane, kes tegelikult ei soovi põhja käia).
James Raven värvib öösiti kaubavagunitele erinevaid indiaaniteemalisi graffiteid. Ühel ööl reservaati naastes avastab ta kõrbest sureva indiaanimehe, kelle linna politseinik oli viinud üleriieteta kõrbesse kõngema. Raven lubab surevale mehele olla sõdalaseks ja tema surma eest kätte maksta. Ta ostab illegaalse revolvri ning enamvähem kõik aimavad, keda Raven tapma läheb.
Aga kui ta linna jõuab, saab noormehele selgeks, et temast pole inimese tapjat. Ning sõdalane saab muudki moodi olla.
““I guess it was my grandma told me,” the dead man says, “how there’s no use in bringing hurt into the world. We do that well enough on our own. You meet someone, you try to give them a little life instead. Let them take something positive away from whatever time they spend with you. Makes the world a better place in the short and the long haul.”
I nod. “Putting Beauty in the world.”
“That’s a warrior’s way, too. Stand up for what’s right. Ya-ha-hey. Make a noise./-/”” (lk 319)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar