Carrie Vaughn - Sinew and Steel and What They Told (The Best Science Fiction of the Year 6, 2022)

 

Lugu mehest, kes osutub peale laevaõnnetuses pooldumist hoopis inimrobotiks. Süvakosmoses tiirutavale laevameeskonnale on see igati ebameeldivaks üllatuseks, kui selgub, millise niivõrd ebaseadusliku biomehhanismiga tegu on. Ja et selliseid on veel ning neil on üks oma ülesanne, miks inimestega koos seigelda.

Pooleks lõigatud endine mees kinnitab ärkveloleku hetkedel (ta on siiski sõltuv oma kehast - kuigi on enam kui ime, et ta üldse toimib veel sellisena), et ta pole kuidagi meeskonnale ohtlik ja tema suhe laevaarstiga oli selline vägagi reaalne asi. Laevnikud … ei oska sellesse kuidagi suhtuda. Ühelt poolt pidanuks sellest võltsmehest kohe tossu välja laskma või sõjaväele edasi andma, teiselt poolt … ta tõepoolest on olnud üks meeskonnast. Võltsmees püüab salaja saata sõnumeid omasugustele, kuid see ei jää märkamata. Laevnikel tuleb nüüd otsustada, mida õieti peale hakata selle võltsmehega.

Miski sarnane teema oli hiljuti Becky Chambersi romaanis, Vaughni lahendab seda vähe oma laadis, aga kuidagi ökonoomsemalt (muidugi, romaani ja juttu ongi keeruline teemakäsitluse poolest võrrelda). Loo vaatepunkt on sellelt võltsmehhanismilt, mis on ometi vaat et nii inimlik. Tekst loetav Tor.com lehelt.