See tekst ühendab siis korraga eelmise loo kolm taustategelast - Jilly Coppercorn, professor Dapple ning see müstikalugude autori Christy Riddelli (eesnimest hoolimata on tegemist mehega). Ja muidugi Goon, see Dapple’i majahoidja, imelik olend, kes pole päriselt just see, kelle/millena ta välja näeb.
Igal juhul, preili Coppercorn leiab Newfordi vanalinnas maalimiseks inspiratsiooni otsides ühe veidra kivieseme, mis oleks justkui midagi trummilaadset. Ta näitab seda professor Dapple’le … ja tema paharetil Goonil on väga veider reaktsioon. Coppercorn otsustab eseme tagasi leiukohta viia, sest … see Christy Riddell on kirjutanud ühe hirmsa loo mehest, kel oli kokkupuude niisuguse vaimudeilmast pärit esemega. Ainult et öösel ongi Coppercorni akna taga ühed hirmsad olendid (ehk siis midagi sellist, nagu on algse trükise kaanel). Järgmisel päeval otsib naine üles tuttava, kel olevat justkui sidemeid ja kogemusi niisuguse vaimudeilmaga. Tuleb välja, et ta peab sirgeselgselt ja ainult tõtt rääkides end ähvardavale ohule vastu minema. Kerge öelda …
Nüüd siis de Lint tuttavamas sõiduvees - olukord, kus tavaline inimene (aga kes on vastuvõtlik) puutub kokku senitundmatu ähvardava olukorraga, millega tegelemiseks tuleb tal leida abi inimestelt, kes on tuttavamad niisuguse ilmaga. Sõprus võidab … paljutki (sest ega de Lint ainult roosamannat kirjuta, teatavasti on ta mitmedki tekstid pigem tumefantaasiast kantud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar