09 juuli, 2009

Raivo Ruus – Sõjatee (2001)


Mõnusalt anonüümne raamat – ainus tekstiväline teave on autori nimi, pealkiri, määratlus (“ajalooline romaan”) ja dateering (Jõgeva 2001). Ei midagi kirjastusest, toimetajast ega kasvõi tänusõnu, rääkimata tagakaane kasutamisest. Jõgevast ja määratlusest võinuks loobudagi, olnuks veelgi sirgjoonelisem. Mulle see meeldib.

Tõsimeelne muinaslugu 1210-1211. aastatel Eesti ja Liivi aladel toimunust, paralleelsed lood eesti ja liivi ülikute poegade käekäigust sel tormisel ajal, nende elukäik raamatus polnud just roosiline. (Ehk mõlemad sümboliseerivad ka vastavate rahvuste hilisemat käekäiku – üks senini alles ja teine hääbunud.) Natuke ootamatu tundus raamatu jooksul see pidev sõdimine (1 sõjaretk siia ja 3 Liivimaale), et ajalooraamatut sõrmitsedes selgus, et oligi selline kibe sõja-aasta. Lugu pole just rahvusromantilisest vaimust kantud, ongi lihtsalt... ajalooline romaan; võiks sedastada, et Ruus on “Ümera jõel” kaine lapsuke.

Tekst ise on pisut tuim, ehk muistse vabadusvõitluse huvilised suudavad seda rohkem hinnata. Autor on püüdnud kirjakeelt natuke muistsemaks muuta, aga seda tõesti natuke. Huvitav on näha nimede omaloomingut, nii mõnigi sobiks nüüdsele beebile (rääkimata tundmatutest kohanimedest). Vaieldav on jõulude kasutamine ühe ajamärgina – kas võis tõesti olla juba Eestis aktiivselt käibel? Näide: “Jälle valmistuti Korbes jõuludeks. Ööl ning päeval põlesid pirrud Korbe kuninga kojas. Majalised valvasid hoolsalt, et tuleleek juhtumisis ei kustuks. Tule kustumine pühade ajal olnuks halb enne. Polnud neid, kes julgenuks jõulude tulles metsa küttima või puid raiuma minna. Sellest sündinuks jumalatega tüli.” (lk 8)

Raamat on ehk sobilik noorele inimesele, kes soovib lisa lugeda tolle aja sündmustest. Vägivalda natuke on, aga muid rämedusi just silma ei torka. Tegemist ei ole mingi militaarse lahmimisega, ennekõike saab pildi autori nägemusest muistse eluolu kohta.

Kaanepilti netist ei leidnud.

Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul
Eesti muinasusust ja kultuuri lähtekohtadest

Kommentaare ei ole: