Peeglike, peeglike seina peal, mis on parim debüüt ilma peal? Ausalt öeldes paistab olevat parem valik kui 2009 või 2010, siit nimekirjast on vähemalt kolm raamatut preemiaväärilised.
Kahju, et valikust jäi välja “Nõidsõdalane”.
Järve “Esimene aasta”
Kahro “Kaljud ja kameeleonid”
Läks “Helena Läks”
Pauklin “Aheldatud Jõgeva”
Pärtna “Rohujuurte juures”
Riismaa “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”
Tamm “Unesnõiduja”
Väli “Eikeegi eikunagi eikusagil”
8 kommentaari:
Hmm.. Riismaa raamatut ei ole ju veel praegu müügiski!? Oleksin lisanud Kivisilla. Ning Ashilevi ja Veinbergs. Tamme raamat on sama mis "Draamapunkt" (ja nad veel kamraadid olnud).
Ashilevil on enne näidendiraamatuga debüteerinud.
Kivisild ja Veinbergs? Hmm, pole kuulnud.
http://verb.ee/index.php?id=luule
"Unesnõiduja" siis ongi parim hingedepäevast hingedepäevani debüüt, ja tõepoolest, miks mitte.
Ajaviitekirjandus võitis. See on eesti kirjanduse tulevikule mõeldes märgiline otsus.
Kui luuledebüüdid kõrvale jätta, siis milline neist neljast proosaraamatust ei oleks nö ajaviitekirjandus?
Mulle meeldis nt "Esimene aasta" enam, aga UN on küllaltki omapärane, et debüüdika kinni panna.
(esimene ano) Žürii ei pea oma otsust häbenema. Aga oletan, et 10 aastat tagasi olid ikke kõvemad debüüdid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alveri_auhind
polegi seda nimekirja enne vaadanud...
praegustest staarkirjanikest on debüüdika saanud Rooste, Heinsaar, Kunnas ja Aleksejev, ülejäänud on ikka sellised avalikkusele vähe tundmatumad.
ehk siis anna aega atra seada.
Postita kommentaar