Kergemeelne lugu keskealistest (edukatest)
joodikboheemlastest ja naisest, kes elavad vähe lõbusamat elu kui muidu tänapäeva
keskealised linlased. Aja jooksul on kogutud kõiksugu suhteid ja lapsi, aga eks
soov on ikka lõbusalt ka elada. Noh, ja kui sellist natuke lõbusamat elu elavad
mees ja naine tutvuvad ja midagi sellest edasi arendavad, on tulemuseks
katastroof ja traagika.
Loo võlu on selle jutustamise
viisis – kuidas autor-jutustaja tegelasi kohtleb ja millised segadusi nad kokku
segavad. Samas ei saa öelda, et Filimonov läheks tegelaste hingeeluga just süvitsi,
nii on Cecilia sisemaailm … mitte just iseseisva ja edumeelse naise portree. Aga!
Võibolla autoril oligi eesmärgiks selliste keskpäraste ja vanamoodsate klišeede
esitamine? Filimonovi loome austajana kipun ikka lootma, et teksti varjus
toimub enamat kui üks tänapäevane laadapalagan keskealiste linlaste maailmast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar