Nagu pealkirjast näha, siis selle
loo puhul on tegu Lovecrafti pärandi käsitlemisega tänapäevases võtmes. Et siis
kaks noort kihutavad varastatud autoga Ameerikamaa maanteedel, kannul
arvatavalt väga vihane auto viimane omanik koos oma kambaga. Noorte eesmärgiks
on siis suure vaevaraha eest auto endisele omanikule tagasi toimetada – kui nad
muidugi peaksid pärale jõudma, kuna see auto on segatud narkojõukude vahelisse
jõukatsumisse. 
GPS juhatab nagu juhatab, kui
korraga pakub alternatiivset teed, millega autovargad saaksid pooletunnise
edumaa tagaajajate ees. Aga sel uuel teel on korraga justkui teesulg üles pandud
ning üks vanem tsiklimees vehib tee ääres … kuni temast veoauto üle sõidab.
Noored otsustavad rängalt vigastatud tsiklimehe lähimasse haiglasse toimetada
(sest noh, ei saa jääda politseid ootama … pealegi sellise kurikuulsa autoga).
Sõidu ajal ärkab tsiklimees üles ning palub lähima silla juures peatuda, et see
õhku lasta (tõepoolest, ta külge on seotud mitmesugust lõhkeainet). Nagu
selgub, pole ta segane terrorist, vaid võlur, kes peab peatama Cthulhu
tegelastel siia dimensiooni murdmast. Pabinas autovarastel on nüüd ees
keeruline valik.
Et siis selline americana
Lovecrafti koletiste seltsis. Kui see võlur-tsiklimehe teema juttu sisse tuleb,
muutub tekst omamoodi kõhenaljakaks, nimelt on mehel selgitus, miks GPS vahel
imelikke teid pakub – asi on mustrites, mida need jumalused tahavad moodustada
maanteevõrgu ekspluateerimise abil! Ja et nad saavad manipuleerida
GPS-seadmetega, siis mis veel juhtuda võiks, kui maanteed peaks vallutama
isesõitvad autod … Hulga lahedam kui teine eelmise aastal ilmunud tähelepanu
äratanud tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar