Mets otsustab, et vaja mõmmikud laiali
jagada, siis jäävad iseseisvalt vast ellu. Kärbsemõmm anti
vorstivabrikule, kus temast ei tehtud rulaadi ega marmelaadi; hakkas
teine hoopis vorstitsehhis kärbseid püüdma, ja seda väga edukalt!
Meemõmm kukkus meejahil puu otsast alla ja vigane loom loovutati
ühele tädile, kel korteris juba 39 karumõmmi elamas. Hmm.
Marjamõmm aga anti turueidele, kes muidu müüs kõiksugu juurikaid
ja ravimtaimi. Külmadel talvepäevadel müüs siis Marjamõmm ise
ravimtaimi turuväravas, lisaks sai ta tööd transamehena (ja tekkis
veider suhe skulptuurkaruga – millest loobumiseks talle pakutakse,
et võimalik tutvuda ka plüüškarude jms; aga sellest siis
järgmises raamatus).
Paistab, et lätlasel on päris veider
fantaasia, mis loomadest (ja lapstööjõust) suurt ei hooli.
Sellised need lõunamaalased on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar