Dan Simmons "Flashback" (2011)

America, 2036: a wasteland in economic ruin. Terrorism and ultra-violence plague a once powerful society, whose only escape is to numb itself on flashback a euphoric yet cripplingly addictive drug that allows its users to re-visit their happier, past experiences. Ex-cop Nick Bottom is about to receive a proposition. Flashback dependency has taken his badge, his reputation, and the love of his son. All he has left are the flash-induced memories of his beloved wife, Dara, taken from him in a tragic car accident. Now powerful magnate Hiroshi Nakamura needs Bottom's services, and, in particular, his memories. As head of the original investigation into the murder of Nakamura's son - an unsolved and seemingly impossible mystery - Bottom's flashbacks now, six years later, hold the key to solving what was the toughest case of his career. But as Nick delves deeper, the harder it becomes to trust those around him. And when he uncovers a connection to Dara's death, it is not only Hiroshi Nakamura who wants answers.

Selline tagakaanetekst. Düstoopilises tulevikus on radikaalne Islam alla neelanud Euroopa ja paljud muud paigad. Ühiskond laguneb, mehhiklased võitlevad neegritega ja Ameerika on alla käinud, olles maailma areenil suhtelisel marginaalne jõud. Selles masendavalt muserdavas maailmas on liikvel aine nimega flashback, mis laseb kasutajal eredalt läbi elada mälestusi, mille ise välja valib.
   Sisult on see traditsiooniline krimka, ainult tuleviku võtmes. On allakäinud detektiiv, kes järsku tähtsate ninade poolt suure keissi külge pannakse ja hargnema hakkavad aina ohtlikumad ja salapärasemad sündmused. Pole just Simmonsi säravaim moment. Lugesin enne ostmist ka arvustusi, muidugi viskasid ameeriklased ennekõike talle ette poliitilise korrektsuse puudumist. Raamatus on peavaenlaseks radikaalne islam ja selle kõrbeusundi napakad esindajad. Euroopa Liit ja  Ameerika ning Hiina on võlakriisi ja töötuse tõttu laiali lagunenud ja tõusvad riigid nagu Jaapan ning Iraan võitlevad oma tükkide pärast.
   Simmons on kirjutanud kolm krimkat, mida pole veel hankinud ja kunagi vast peaks. Igatahes oli selline mitte kõige põnevam lugemine. Enamvähem etteaimatav süžee, kuigi see tulevikuvärk tundus huvitav, kuigi veidi pessimistlik. Et kõik laguneb laiali ja iga rahvus hakkab teise vastu kohe sõdima jne. Ei tea, kas inimesed ikka nii totakad on.