Tasapisi hakkab tekkima allergia
õuduskirjanduse ja sellega seonduva laipadega tegemiste vastu. Et
noh, palju võib, milleks on autoritel sellised huvid, miks on sellel
andunud lugejaid.
Seekord siis – kaks last kasvavad
üheskoos, kuni tüdruk upub merre. Poiss on muidugi väga õnnetu ja
ei nõustu parimast inimesest ilmajäämisest, ning matusejärgselt
püüab oma Okasroosikese ellu äratada. Tõepoolest, mingil
pahelisel ja väärdunul moel see õnnestub (juuksed). Mööduvad
aastad ja olud, ning poisist on sirgunud noormees, kes hakkab
ülikoolis õppima. Seal avastab ta, et temavanused, arenenud kehaga
neiud, on ligitõmbavamad kui see uppunud (ent öösiti elav!) noor
tüdruk. Ja noh, ongi sissevõetud ühest tulipeast. Üliõpilasnoored
avastavad seejärel üheskoos, et nad on armunud ning selle
avalikustumisel satub neile peale varalahkunud plikatirts, kes siis
põhjalikult raevub noormehe peale. Kättemaks tuleb, ja hirmus. Aga
noored saavad õnnelikuks. Nojah, selline õudne lugu, õpetlik iva
justkui puudub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar