Järg on siis niikaugel, et toimub
Marsi terraformimine inimeste abil. Asunikud saavad üheotsapileti
Punasele Planeedile – ela, tööta, ole kasulik. Ühesõnaga,
moodustub omaette ühiskond, mis jagunenud Marsil mitmesse asupaika.
Igasugune kõrgtehnoloogia möllab nii kuis jaksab; et kulutusi
vähendada, on uusmarslased niisamuti tegelased 24/7 reality show's –
maalastel ikka huvitav vaadata teisi imelikke inimesi eksootilises
kohas taidlemas (ja et tegemist reality show'ga, siis on tootjatelt
vahel surve intriige näha jms).
Aga lugu algab sellest, et äkitselt
saabub Marsile Maa esindaja (kes on füüsiliselt mingi
kõrgtehnoloogiline ämblikulaadne jurakas), et uurida järele, mida
Marsil salaja toimetatakse. Et selle juraka kaudu toimub otseühendus
Maaga, tuleb arvestada, et küsimusele saadakse vastus mõnekümne
minuti jooksul (planeetidevaheline valguskiirus umbes 7 minutit).
Nimelt, marslased ei taha seal vaid töötaja ja surra, nad tahavad
ka täisväärtuslikult elada ning nad otsustavad paljuneda. Mis on
aga maalaste poolt rangelt keelatud.
“Actually, the statute, which every nation with interests on Mars signed, was quite specific: all females resident on Mars, whether on the surface or underground, were prohibited from engaging in any activity that would result in their becoming pregnant with the intention of carrying a foetus to term, resulting in a live birth, and all residents of any gender were forbidden to aid, abet, or conspire with others to cause a woman to become pregnant and deliver a child, or to conceal same.” (lk 151)
Kohalikud leiavad JOKK lahenduse –
lapse sünnitab hoopis mees. Maalased on vihast lämbumas... ja
ähvardavad igasugused sidemed kolooniaga katkestada.
Noh, selline üpris meelelahutuslik
lugu, mis algab kui üks sci-fi paraad, et siis korraga hoopis
inimsuse teemaga edasi minna. Cadigan on kergelt humoorikas ja ta
neiulik kangelanna on päris tegelase moodi. Nojah, kas nüüd
dawkinslikud geenid päris sellisel viisil levida suudaks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar