Üpris tore postapokalüptiline lugu
poisist ja elevandist. Jackie nimeline india elevant pole lihtsalt
elevant, tema oskab mõelda ja inimkeeli rääkida. Niisiis, on aeg
kuskil tulevikus ning inimkond on osanud ökoloogiat rikkudes ja
bioterrorismi harrastades end enamvähem hävitada – on loodud ja
need omasoodu edasi arenenud mitmed ja mitmed viirused, mis on
niitnud inimkonda nagu loogu. Tulemuseks on siis kaos, kus ellu
jäävad vaid julmemad (ja noh, viirustele püüdmatud).
Michael on elanud üksi mõned kuud,
kui tal õnnestub sisse murda... loomaaeda, mida valvab raskelt
relvastatud tehisintelligentsiga loomaaiapidaja. Loomi seal eriti
järel pole... aga üks neist on Jackie nimeline elevant, kelle eest
hoolitsema poiss palgatakse – sest see tehisintelligentsiga robot
teab (?) teab, et Jackie peab lahkuma sellest rüüstajatest
ümbritsetud turvapaigast, kuna miski pole püsiv ja elevandil peaks
olema oma missioon. Ja peale teatud sündmusi hakkavadki elevant ja
poiss Saint Louisi loomaaiast lõunapoole liikuma, lootuses leida...
teisi elevante. Teekond pole teadagi kergete killast, peale inimeste
tuleb kokku puutuda muutunud elukeskkonaga, kus on näiteks hakanud
levima Ameerikale mitte just tüüpilised elajad.
Kui sisukirjeldus tundub veidi lapsik,
siis tegelikult on see päris tore ja dramaatiline lugu. Rääkiv
elevant pole just meeldivaim kaaslane, sest inimesed on sellised nagu
on. Ja muidugi see postapokalüptiline olukord, sest inimesed on
sellised nagu nad on. Samas pole tegemist vaid jälgi ja masendava
looga, oma koht on ka lootusel normaalsemale tulevikule (seda küll
natuke teises võtmes kui inimkonna helge tulevik). Noh,
millegipärast meeldiv lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar