31 jaanuar, 2012

Ellen Niit – Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda (1967)


Loo võiks kvalifitseerida hirmujutuks, mis alla kümneaastastele keelatud.
On siis jänesepoeg, kes ühel energialaksusel õhtul ei taha magama jääda ja undab jäneseemale vastu.
Mida siis teeb stressis jäneseema?
Ähvardab.
Kas vitsa või rihmaga?
Ei, ähvardab vägivallaga, mida jänesepoja kallal võiks teostada esmalt rebane, seejärel hunt ja lõpuks karu.
Jänesepojal poogen nagu ikka kui tarvitatud ebatervislikke magusavärke.
Kuidas asi laheneb?
Natuke segaselt, salaja tuppa ilmunud hiireke ütles “piiks-piiks!” ja sellest ehmunud jänesepojal ilmneb viimane agressiivsusepuhang, misjärel lõplikult ära vajub.
Nojah, midagi õpetlikku on siit noortele vanematele raske leida.

4 kommentaari:

Tiina ütles ...

Kas see oli see raamat, kus jänesepoeg muudkui hüüdis "Ma tahan porgandit, porgandit ja kohe kapsast ka!"?

kolm ütles ...

Üldsegi mitte!

"Ma ei taha magada! Ma tahan rohelist kapsast. Ma ei taha magada! Ma tahan punast kapsast. Ma ei taha magada! Ma tahan lillkapsast, lillkapsast, lillkapsast ja natuke kaalikat ka."

Tiina ütles ...

Aa, siis oli sama raamat. Üks kapsas kõik :)
Meenub läbi udu, et see raamat mulle meeldis. Igatahes on sellest kõvasti rohkem meelde jäänud, kui enamikust lasteraamatutest, mis kunagi loetud sai.

Raul ütles ...

Mulle tuli kohe hoopis see meelde... http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?82686