Nagu Cooki Black Company looga, nii ka
see lugu paigutub maailma, millest mul pole halli aimugi – seekord
siis tegemist Paksenarrioni sarja looga. Palgasõdurite väesalga
kapten leiab, et aeg oleks pensionile jääda, selleks tarbeks on ta
kokkuleppele jõudnud Vonja impeeriumi ääremaal asuva linnakesega,
mida ta lubab oma palgasõduritega kaitsta, saades vastutasuks
aadlitiitli ning kodu endale ja oma meestele. Ta endisele tööandjale,
Vonja imperaatorile, selline sõjakindrali linnriigi mõte muidugi ei
meeldi, ning se on palganud ühe noore ja auahne palgasõdurite väe,
et see vallutaks mässajatelt linna tagasi – jättes aga noortele
ütlemata, mis neid õigupoolest ees ootab. Kindlustatud linn ning
ülikogenud palgasõdurid. Vana ja noor palgasõdurite ülem jõuavad
kokkuleppele, et kuidas teineteise vägesid säästa mõttetust
tapatalgust ning kuidas ühtlasi petta imperaatorit nii, et justkui
lepingut temaga ei rikutud (on alust arvata, et imperaatoril oligi
plaan lasta palgasõdurite vägedel teineteist verest tühjaks lasta
joosta, et sel viisil oma riigi üle rohkem võimu saada). Aktsiooni
käigus saavad ülemad veel sõpradekski jne.
Eks see lugu... pole riigivalitsemise
seisukohast just hea eeskuju. Mingid sõjapealikud laamendavad
omaette ja hakivad riiki oma tahtmist mööda (hea küll, selle
impeeriumiga pea sama võrdne on seal miski gildide koda, kelle
seadusi peavad palgasõduridki täitma). Nagu öeldud, Paksenarrioni
lugude maailma tundmata jääb see lugu väheke mittemidagiütlevaks,
kõik need vihjed olnule ja võimusuhetele ei hakka tööle
(intervjuu järgi tegemist triloogiale eelneva looga). Aga noh, eks
ole võimalus Paksenarrioniga tutvumiseks, paistab teine Black
Company laadist vähe rahulikum olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar