Lühike lugu lähitulevikust, kus pole
(arvatavasti) toimunud mingeid apokalüpsiseid või suuri tähesõite
inimkonna laialijagamiseks ja teiste rassidega kohtumisteks. Aasta on
2024 ja Hiina tööstus toidab maailma vajadusi. Nii on näiteks
hiinlaste mõju all seni võlakoorma all vaevelnud Detroit, mis on
nüüd muudetud mingiks vabakaubandustsooniks vms – kus siis üks
selle loo tegelasi toodab hiinlaste vabrikus Keenia külastajate
tarbeks suveniirmaske. Et siis selline maailmamajanduse ringlus, mis
tundub üsna usutav. Loo viimane osa on aastast 2107, kus selline
meile üpris tuttav tarbimispidu on lõppenud ja laiutaval prügimäel
otsib (selleks väljaõppe saanud) laps asju, mida saaks reaalselt
taaskasutada – riideid, klaasi, keraamikat jms. Igasugu telefonid
ja muud tehnikavidinatest plastpraht ent uputab seda prügimäge,
nende asjadega pole midagi peale hakata.
Nojah, hoiatuslugu või nii. Ja pealegi
jõuluteemaline (sest loo jooksul jälgitakse Hiinas toodetud
jõuluvanast mänguasja teed tootjast tarbijani; lugu ise ilmus
detsembris 2014). Eks hoiatav ka, ent jätab niisamuti külmaks
(pärast meid tulgu või veeuputus, eksole). Midagi muud ei oska
öelda, ei saa kivist vett välja pigistada, vähe tuim värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar