Toimumas on selline Esimene
maailmasõda, kus tähtsal kohal on ka maagilised võitlusviisid.
Maagid, kes muuhulgas saadavad oma surmavaid trikke vaenlastele
eesliinil võideldes, näiteks avastseenis sajatab sakslaste maag oma
sauast mürkgaasi inglaste kohale – ei jää muud üle kui
peategelasest inglaste maag peab ta kuulipilduja abil maha võtma.
Ent maagiliste jõududega jändamine
võib viia tumedamatele aladele – nii kasutatakse seda näiteks
lahinguväljal surnutelt info saamiseks või ka... ürgsemate
üleloomulike olendite värbamiseks Briti trooni käsutusse.
Tulemused on nii ja naa, enamasti tegu liialt ebastabiilsete
jõududega, mida polnud võimalik sõjavankri hüvanguks rakendada,
ent leidus ka deemoneid, mis mingil moel olid osalised Antandi
sõjategevuses.
Kuid... mis siis, kui vaevaga väkke
värvatud deemon otsustab isandaid vahetada, ehk astuda sakslaste
poolele? Kõlab ilmvõimatuna pärast kõiki neid aktsioone deemonite
kallal, aga inglastel on sellekski varuplaan, ning ühe sellise
plaani elluviimisest käesolev lugu räägibki.
Eks tekst võiks olla splätter või
gore, kuid jääb siiski intellektuaalsema, ee, õõva teenistusse.
Kuigi militaarmadinat on siingi pea igal leheküljel – ikkagi
läänerindel muutusteta olukord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar